Frantsiis – pooljärsk hüpe ettevõtlusse

Eilse Äripäeva frantsiisi-teemalise kaanelooga tutvumise järel võis nii mõnigi ettevõtja kaaluda, kas oleks põhjust ka oma ettevõttes sellist süsteemi kasutada. Enamgi veel võis olla aga palgatöötajaid, kelle mõte hakkas ka ise ettevõtluses kätt proovimise suunas tugevamalt liikuma.

Toimetuse hinnangul annab frantsiisi kasutamine (senistele) palgatöötajatele hea võimaluse emaettevõtte suurema tiiva all oma ettevõtjaomadusi testida. Suurim kasu on aga ühiskonnale seeläbi, et Eestis kasvab ettevõtluse ja ettevõtjate osakaal.

Frantsiisi ostmine on kahtlemata keeruline otsus, aga selle pooltargumente on palju. Esiteks ongi see heaks üleminekuvõimaluseks palgatöölt ettevõtlusse. Kuna emafirma tugi (ja ka kontroll) on enamasti päris suur, väheneb n-ö tavaettevõtjana nullist alustamisega võrreldes paratamatult kaasnev ebaõnnestumise risk. Enamasti on veel ka töö ja töökoht ettevõtjaks pürgijale tuttavad, need ei too kaasa suuri üllatusi. Näiteks mõne varasema kioskijuhataja jaoks igapäevases töös võib-­olla väga palju ei muutugi. Küll aga kasvab vastutuse määr ning ettevõtjaliku otsustamise osakaal, mida tihtipeale just ettevõtluse puhul (ette) peljatakse.

Stardikapitalita veel lihtsam. Seetõttu on paljudele sobilik just variant, kus ka stardikapitali vaja ei lähe. See lihtsustab ettevõtjaks hakkamise poole kaldumist veelgi. Otsust võib mõistagi mõjutada seegi, kas frantsiisi­ettevõtet tuleb pidada üksi või on omakorda ka alluvaid palgatöötajaid.

Turul juba tuntud keti või kaubamärgi all tegutsemine vabastab frantsiisi ostja suuresti ka turunduskuludest, mis ei ole sugugi väike väljaminek, kui päris oma äri nullist alustada. Samuti pole vaja välja mõelda toodet või tegutsemise kontseptsiooni, sest need on eelnevalt olemas.

Tõsi küll, selles seisnevad omakorda ema­ettevõtte jaoks teatavad ohud. Kui frantsiisi ostjaks osutub tugevate oma ideedega ettevõtjaks pürgija, siis võivad ettepandud raamid talle mõne aja pärast kitsaks jääda. Ehk siis tekib soov just nimelt “päris oma” ettevõte püsti panna ja midagi omaloodut katsetada. Emaettevõtjale võib see siis tähendada uue lepingupartneri leidmise vajadust.

Samal ajal laias plaanis Eesti ettevõtlusele ja ühiskonnale on sellinegi variant igal juhul kasulik. Mida rohkem ettevõtlust ja ettevõtjaid, seda parem.

Ratsa rikkaks ei saa. Frantsiisi ostmine on küll hea võimalus, kuidas oma äriga alustada, ent seda teed läinud ettevõtjate kogemusele toetudes ei maksa kindlasti arvata ja eeldada, et see on kiire rikastumisviis. See võib olla vastuargument neile palgatöötajatele, kes seavad ettevõtlusesse suundumisel sihiks ruttu rikkaks saada. Esiteks ei pruugi frantsiisi­äri olla nii kasumlik, kui loodetakse, sest kasumit tuleb jagada emaettevõttega. Teiseks võib suuremasse plussi jõudmisega lihtsalt aega minna. Aga selle, kas ettevõtlus kui selline sobib, saab igatahes järele proovida. Eks siis saab mõne teise ettevõtmisega edasi liikuda või hoopis rikastumisplaane mõnevõrra korrigeerida.

Kui ettevõtjaid on keskeltläbi mõni protsent elanikkonnast, siis ettevõtlikke inimesi märksa rohkem. Frantsiisi ostmine aitab ettevõtlikul inimesel veidi valutumalt sammu ettevõtlusesse teha. Või siis jõuda arusaamiseni, et ettevõtlus – vähemalt antud konkreetsel kujul – ei ole tema jaoks. Seegi on väärt kogemus, et siis mõnes teises rollis ettevõtlust proovida või kergema ja mitte nii kripeldava südamega palgatööd edasi teha.